Poola

Allikas: Vikipeedia

Mine: navigeerimiskast, otsi

Poola Vabariik

poola Rzeczpospolita Polska

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}

{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}

{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}

{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

{{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}}

{{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}}

{{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}}

{{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}}

{{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}}

{{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}}


Poola lipp	Poola vapp

312 683 km²

38 161 000 (juuli 2009)

123,5 in/km²

631,833 miljardit USD

16 599 USD

zlott (PLN)

48

Poola Vabariik on riik Kesk-Euroopas. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tšehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga (Kaliningradi eksklaav). Põhja poole jääb ka Läänemeri. Piiri pikkus on 3014 km, rannajoone pikkus 524 km.

Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud.

Poola ja tema naabrid

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Põhja-Poolas on tasandikuline. Riigi lõunaosa on mägine (Tatrad, Karkonosze, Bieszczady, Pieniny mäestik jt).

Kõrgeim mägi on Rysy (2499 m).

[redigeeri] Jõed

Suuremad jõed on Wisła (Visla), Odra (saksa keeles Oder).

[redigeeri] Järved

Suurim järv on Śniardwy järv (110 km²).

[redigeeri] Rahvastik

Varasel keskajal olid praegused Poola alad slaavi hõimudega asustatud.

Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt.

[redigeeri] Asulad

Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice.

[redigeeri] Religioon

Valdav usk on katoliiklus. Kommunistlikul perioodil oli kiriku roll vastupanuliikumises ning rahvuslike traditsioonide säilimisel väga suur. Roomakatoliiklaste hulka kuulub umbes 95% elanikkonnast (neist 75% aktiivsed kirikuskäijad).

Suurimateks katoliiklikute palverännakute keskusteks on Częstochowa (tähtsuselt teine palverännaku koht Euroopas) ja Kalwaria Zebrzydowska.

Poolas pole kunagi olnud ususõdu. Enamik poolakaid on katoliiklased, kuid nad elavad rahulikult koos ka teiste usunditega. Ajal, mil Venemaa ja Baltimaad võtsid vastu õigeusu, jäi Poola kõige idapoolsemaks Rooma-katoliku maaks. Poolakad on väga uhked, et nende kaasmaalane Karol Wojtyła valiti paavstiks. Ida-Poolas on ka palju õigeusklikke.

600 aastat tagasi tulid Poolasse tatarlased ja nendega koos ka islam, juutidega judaism. Need aga on usuvähemused.

Poolas on ka kohti, kuhu sooritatakse palverännakuid. Nt Częstochowa, kus asub Częstochowa Must Madonna, imettegev ikoon. Chestahowa kloostrit külastab aastas umbes 4 miljonit inimest.

9. sajandil hakkasid slaavi hõimud koonduma suurematesse gruppidesse ja järgneva sajandi jooksul hakkas tekkima Poola riik. Praeguse Wielkopolska, Suur-Poola, maakonnast sai õidepuhkeva riigi keskus, selle pealinn oli Gniezno. Praegu on Gniezno üsna väike linn lähedaloleva Poznani varjus. Poolat valitsesid Piast-i dünastia vürstid ja vürst Mieszko I oli esimene Poola riigipea.

Aastal 966 pöördus ta ristiusku, temaga koos ka muidugi ülejäänud riik. See väga tähtis samm tugevdas alles tekkinud riigi suveräänsust ja sisemist ühtsust. Sellega sai Poolast ka osa kristlikust Euroopast.

Gniezno oli vürstide kindlus ja värskelt ehitatud kirikusse maeti Püha Adalbert, kes oli Poola patroon – ta sai surma, kui viis läbi ristikäiku Preisimaale. Aastal 1000 said Gnieznos kokku Saksa keiser Otto III ja Mieszko poeg Bolesław Chrobry, kellest sai Poola esimene kuningas.

2000. – juubeliaastal saadi jälle Gnieznos kokku – Euroopa presidendid kohtusid, et veel kord takka kiita EL head ideed.

[redigeeri] Ajalugu

Pikemalt artiklis Poola ajalugu

16./17.

[redigeeri] Poola Kuningriik

Pikemalt artiklis Poola Kuningriik

[redigeeri] Rzeczpospolita

Pikemalt artiklis Rzeczpospolita

[redigeeri] Jagatud Poola

Pikemalt artiklis Poola jagamised

Pikemalt artiklis Varssavi Hertsogiriik

Pikemalt artiklis Danzigi vabalinn

Pikemalt artiklis Krakówi Vabariik

Pikemalt artiklis Varssavi kindralkubermang

Pikemalt artiklis Vislaäärne piirkond

Pikemalt artiklis Poola Suurvürstiriik

[redigeeri] Poola 20. sajandil

Pikemalt artiklis II Rzeczpospolita

Pikemalt artiklis III Rzeczpospolita

Pikemalt artiklis Poola II maailmasõjas

Pikemalt artiklis Poola Rahvavabariik

[redigeeri] Poola parlamentaarsed traditsioonid

Poola parlamentaarne süsteem arenes lineaarselt teiste Euroopa riikidega. Linnahärrad, suurmaaomanikud ja aadelkond püüdis väga suurendada oma võimupositsiooni läbi oma õiguste ja privileegide suurendamise, samal ajal aga nõrgestati kuninga positsiooni. 15. sajandil said omavalitsused üha rohkem jõudu ja võimu, tähtsaid otsuseid võtsid vastu kohalikud aadlikud.

Sajandi lõpupoole asutati Poola kahekojaline parlament – alamkoja moodustasid kohaliku aadelkonna kogu ja kuninglik kogu, kirikutegelased moodustasid senati. Iga kahe aasta järel kogunes seim Varssavis.

Pärast seda, kui Jagelloonide dünastia välja suri, valiti pea kaks sajandit kuningat aadlike hulgast. Sel ajal oli üldiselt domineeriv riigivalitsemisviis absoluutne monarhia. Selle taustal oli Poola tegelikult üsnagi demokraatlik ja see mõjutas positiivselt poliitilist ja sotsiaalset olukorda riigis. See oli vaba ja tolerantne aeg, mis kestis kuni suurte sõdadeni 17. ja 18. sajandil.

Mis puutub parlamentaarsesse süsteemi, oli Poola viimase kuninga, Stanisław August Poniatowski aeg õnnelik – ta oli väga kõrgelt haritud valitseja ja valgustatuse suur imetleja. Kui riik viis läbi poliitilisi, majanduslikke ja sõjalisi reforme, tegi ta kõik, et säästa rahvast. Seim tegi temaga meelsasti koostööd ja 1791. aasta mais võeti vastu Poola põhiseadus. See oli maailmas teine – USA järel. See toonitas kodanike kohustusi ja õigusi ning valitsuse vastutust.

Esimese maailmasõja lõpp oli ühtlasi Poola Teise Vabariigi algus – Poola sai oma iseseisvuse tagasi 1918. aasta novembris. Peamised riigiorganid taastati kiirelt ja loodi uus sektsioon põhiseaduse osana – Väike Konstitutsioon – juriidilised sätted.

Viimase kümne aastaga on Poola naasnud Euroopa parlamendi traditsioonide juurde: proportsionaalne esindatus Seimis, vabad valimised, uus, parandustega põhiseadus. Parlamentaarne demokraatia.

[redigeeri] Kultuur

18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses emigreerus palju Poola andekaid inimesi Lääne-Euroopasse. Nende seas olid helilooja Frédéric Chopin ning luuletajad Adam Mickiewicz ja Juliusz Słowacki.

Poola teadlased Mikołaj Kopernik ja Maria Salomea Skłodowska-Curie on andnud suure panuse maailma teadusse.

Poola filmikunstist on Eestis tuntud Andrzej Wajda filmid, eeskätt "Tuhk ja teemant" (1958, peaosas Zbigniew Cybulski) ja "Katõn" (2007). Aastal 1999 pälvis Andrzej Wajda 50-aastase filmitöö eest elutöö-Oscari (Academy Honorary Award).

[redigeeri] Haridus

Aastal 1364 asutas kuningas Kazimierz III Krakówi ülikooli, mis on Kesk-Euroopa ülikoolide seas vanuselt teine. Mikołaj Kopernik oli Krakówi ülikooli esimesi kuulsaid lõpetajaid.

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Riigikord

Poola on parlamentaarne vabariik. Parlament on Rahvuskogu (Zgromadzenie Narodowe), mis koosneb 460-kohalisest Sejm 'ist ja 100-kohalisest Senatist.