Tartu

Allikas: Vikipeedia
Edit-copy orange button.svg See artikkel vajab toimetamist.
Palun aita artiklit toimetada.
Disambig gray.svg  See artikkel on Eesti linnast; linna kohta Porhovi kubermangus, vaata lehekülge Jurjev (täpsustus)
Tartu
eesti Tartu
lõunaeesti Tarto
Tartu vapp
Tartu vapp
Tartu lipp
Tartu lipp
Pindala: 38,82 km²
Elanikke: 98 589 (2011)[1]
koordinaadid: 58° 23′ N, 26° 43′ E
Tartu asukoht

Tartu (lõunaeesti keeles Tarto) on Eesti suuruselt teine linn, Lõuna-Eesti suurim keskus ning Tartu maakonna halduskeskus. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus – Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.

Tartu esmamainimise aastaks loetakse aastat 1030, läbi aegade on Tartu kandnud nimesid Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev. Tartu vanalinn on muinsuskaitseala.[2]

Suurematest riigiasutustest asuvad Tartus Riigikohus, Haridus- ja Teadusministeerium ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA).

Tartu Raekoja platsil asuva linna keskpunkti tähise koordinaadid on 58°22'49" N 26°43'21" E.

Sisukord

[redigeeri] Geograafia

Tartu linn asub Suur-Emajõe mõlemal kaldal, ainsas kohas selle jõe ääres, kus ürgoru neemikud ulatuvad jõe lähedale ja paljandub (Kalmistu paljandil) Devoni liivakivi. Kesklinnas asub looduslik kõrgendik Toomemägi, mille ümber on kujunenud alates linna loomisest Tartu linnasüda.

[redigeeri] Veekogud

Linnas on peale Emajõe veel mitu veekogu: Meltsi tiik (nüüd kadunud), Vanemuise tiik, Supilinna tiik, Anne kanal, Raadi järv, botaanikaaia tiik.

[redigeeri] Ajalugu

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu ajalugu

Tartu tekkis kohas, kus põhja-lõuna suunas minevad teed ületasid olulise veetee, Emajõe. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati Toomemäele linnus.

Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, kui Jaroslav Tark Nestori kroonika andmetel "ründas tšuude, võitis nad, ning asutas Jurjevi linna", Juri oli "Jaroslav Targa" vene õigeusu kiriku ristinimi.

Tartu vaade aastal 1553

Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1224. aastal tähendas muistse vabadusvõitluse lõppu Mandri-Eestis. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Tartu raadi on allikais mainitud esmakordselt 1262. Linn kuulus Vana-Liivimaa rikkamate linnade hulka, mis elatus Venemaa ja Lääne-Euroopa vahelisest kaubandusest. Siin asus neli kloostrit ja kaheksa kirikut.

Tartu esimene õitseaeg lõppes Liivi sõjaga. 1558–1582 kuulus linn venelastele, seejärel 1583–1625 Poolale vaheajaga 1601–1603, mil linn kuulus Rootsile. 1625. aastal läks linn jällegi Rootsi kuningriigile. Sagedased sõjad purustasid enamuse endisest hiilgusest, lisaks küüditati 1571 kogu saksa soost elanikkond Venemaale.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.aastal tegevust ülikool – Academia Gustaviana – mis tegutses Tartus kuni 1699. aastani. Linna lähedale Ropka mõisa asutati Bengt Gottfried Forseliuse eestvõttel kooliõpetajaid ettevalmistav õpetajate seminar.

Põhjasõja käigus langes linn jälle Vene vägede kätte. Rootslaste tagasipöördumist kartes küüditati 1708. aastal linnakodanikud ning põletati linn täielikult maha. Maa oli sõjast kurnatud ja vaene, peamiselt puust linna laastasid korduvalt tulekahjud, 1775 hävis 2/3 linnast. Järgneva ülesehitustöö käigus kinkis keisrinna Katariina II Tartule kivisilla.

Tartu vaade aastal 1866. Esiplaanil Meltsiveski tiik

1802. aastal avati Tartus Aleksander I käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. 19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiiresti ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. Sajandi teisel poolel oli siin oluline rahvusliku liikumise keskus. Anti välja ajalehte Postimees, tegutsesid Eesti Kirjameeste Selts, Eesti Üliõpilaste Selts ja Õpetatud Eesti Selts ning Vanemuine. Tartu sai raudteeühenduse 1876. 1893 muudeti venestamise käigus linna nimi ametlikult Jurjeviks.[3]

Tartu raekoda ja Raekoja plats, 19. sajandi piltpostkaardil

Esimene maailmasõda ja Vabadussõda möödusid Tartus suuremate purustusteta. 2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel Tartu rahu ja 14. oktoobril 1920 Soome ja Nõukogude Venemaa vahel.

Sõdadevahelisel ajal laienes linn kiiresti, muuhulgas rajati Tähtvere linnaosa. Raadi mõisa rajati Eesti Rahva Muuseum. Linnas tegutses ülikool, Eesti Teaduste Akadeemia ning Pallase kõrgem kunstikool.

Teises maailmasõjas sai linn rängalt kannatada. Hävis 2/3 elamispinnast, Kivisild, Eesti Rahva Muuseumi ja Vanemuise hooned jpm. Nõukogude okupatsiooni ajal tasandati suurem osa kesklinna varemetest haljasaladeks. 1960-tel algas hoogne elamuehitus Annelinnas. 1960 valmis Kaarsild, 1980 valmis Sõpruse sild, mis ühendab Annelinna Karlovaga, valmis ülikooli uus füüsikahoone ning raamatukogu. Linnas paiknenud suur sõjaväelennuväli muutis linna kinniseks.

Tartus, Autode Katseremonditehases valmistati GAZ veoautode raamile Eestis laialt levinud leivaautosid ja kolhoosibusse. Viimased legendaarsed mudelid olid tootmises veel enne Nõukogude aja lõppu. Eesti taasiseseisvumisel alustati tehase ruumides Scania kontserni all liinibusside tootmist. Esimese suurema partii tellija oli Tallinna Autobussikoondise AS. Lisaks Tallinnale, valmistati ka suurem kogus Tartusse ning väiksemad kogused Kohtla-Järvele, Narva ja Pärnusse. Viimasena valmistati Tartus Scania linnalähiliinibusse Scania Omniline, mis Eestis sõidavad ringi GO Busi ja ATKO liinide all. 2007. aasta sügisest tehas likvideeriti ja tootmine lõpetati.

1980ndate lõpust ja taasiseseisvumisest alates on uuesti hakatud täis ehitama sõjas purustatud kesklinna. Taastati sõjast saadik varemeis seisnud Jaani kirik. Tartusse toodi Riigikohus ja 2002 ka Haridusministeerium.

[redigeeri] Rahvastik

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal ning on püsinud tänaseni. 1989. aastal elas Tartus 113 420 inimest. Aastal 2000 oli elanike arv 101 169. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positiivne. Statistikaameti andmetel oli 1. jaanuaril 2007 Tartu rahvaarv 101 965. Rahvastikuregistri andmeil oli 1. augustil 2007 Tartu linna oma elukohana registreerinud 101 250 inimest. Neist 80% on eestlased, 16% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad. 2008. aasta 14. veebruari seisuga oli Tartus 98 701 registreeritud elanikku[4].

[redigeeri] Elanike arv

Tartu elanike arv 1990–2009.
1825 1833 1840 1847 1856 1863 1867 1881 1897
8450[5] 10020[6] 12203[7] 12185[8] 12914[9] 14386 21014[10] 29974[11] 42308[12]
1922 1934 1939 1959 1970 1979 1989 2000 2010
50342[11] 58876[13] 60281[14] 74263[15] 90459[16] 104518[17] 113977[18] 98695[18] 103284

[redigeeri] Rahvastik rahvuse järgi

Rahvus 1867[19] 1881[20] 1897[21] 1922[20] 1934[22]
arv % arv % arv % arv % arv %
Kokku 21014 100 29974 100 42308 100 50342 100 58876 100
eestlased 9720 46,3 16526 55,4 29039 68,6 42459 84,5 51559 87,6
sakslased 8907 42,4 10486 35,2 7020 16,6 3210 6,4 2706 4,6
venelased 1866 8,9 1818 6,1 3689 8,7 2570 5,1 2640 4,5
muud 521 2,5 1144 3,8 2560 6,1 2103 4,2 1971 3,3
Rahvus 1979[23] 1989[24] 2000 2010
arv % arv % arv % arv %
Kokku 104381 100 113420 100 101169 100 103284 100
eestlased 77597 74,3 82031 72,3 80397 79,5 83185 80,5
venelased 21530 20,6 24604 21,7 16245 16,1 15966 15,5
ukrainlased 1685 1,6 6785 6,0 1239 1,2 1205 1,2
soomlased 1271 1,2 1073 1,1 1072 1,0
valgevenelased 749 0,7 490 0,5 484 0,5
muud 1549 1,5 1725 1,7 1372 1,3

[redigeeri] Haldus

Tartu omavalitsusorganid on Tartu Linnavolikogu kui esinduskogu ja Tartu Linnavalitsus kui volikogu moodustatud täitevorgan.

Tartu linna valitsemise üldpõhimõtted, valitsemisalaga seotud mõisted ja ametiasutuste tegutsemise kord on kajastatud Tartu Linna Põhimääruses.

[redigeeri] Linnapead

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu linnapea

[redigeeri] Linnaosad

Tartul ei ole halduslikke linnaosasid (nagu Tallinnas).

Allolev tabel võimaldab sorteerimist, nii et linnaosasid saab järjestada nii elanike arvu kui pindala järgi. Andmed pärinevad 2001. ja 2006. aastast.

Linnaosa Pindala (ha) Elanike arv 2001 Elanike arv 2006
Annelinn 536 30000 28200
Ihaste 424 1000 1800
Jaamamõisa 149 3000 3000
Karlova 230 9500 9000
Kesklinn 180 7500 6700
Maarjamõisa 113 800 500
Raadi-Kruusamäe 283 5000 4800
Ropka 146 5500 5300
Ropka tööstusrajoon 354 2700 2700
Ränilinn 120 2500 1800
Supilinn 48 2100 1800
Tammelinn 311 8000 8100
Tähtvere 250 4500 3500
Vaksali 75 2900 3100
Variku 77 2000 1900
Veeriku 281 5500 5300
Ülejõe 302 8200 7700
Elukoht linna täpsusega 2900

[redigeeri] Majandus

Tähtsaks majandusharuks on tööstus. Tartu töötleva tööstuse ettevõtete (üle 20 töötajaga) toodangu müük oli 2006. aastal umbes 5,4 miljardit krooni. Traditsiooniliselt on tähtsad kohalikul toormel baseeruvad tööstusharud: toiduainete-, puidu- ja mööblitööstus.

Müügi järgi on tähtsaimaks toiduainete- ja joogitööstus (2006. aasta müük oli umbes 1,7 miljardit krooni), järgnes metalli-, masina- ja aparaaditööstus (müük oli umbes 1,2 miljardit krooni) ning puidu- ja mööblitööstus (umbes 1,0 miljardit krooni).

[redigeeri] Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Tartu linnas korraldab sotsiaalhoolekannet Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv sotsiaalabi osakond.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu sotsiaalhoolekanne

Tervishoiualast tööd Tartus linnas korraldab Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv tervishoiuosakond.

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu tervishoiukorraldus.

[redigeeri] Kultuur

Tartu linna kultuurielu koordineerib Tartu Linnavalitsuse koosseisu kuuluv kultuuriosakond.

[redigeeri] Teatrid

[redigeeri] Laulukoorid

[redigeeri] Muuseumid

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu muuseumite loend

[redigeeri] Traditsioonilised kultuuriüritused

[redigeeri] Skulptuurid linnaruumis

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu skulptuurid

Suure osa Tartu skulptuuridest moodustavad ajaloolistele isikutele pühendatud mälestusmärgid.

[redigeeri] Arhitektuur

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu arhitektuur
Tartu university christmas.jpg

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu peamiselt kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis – Tartu Jaani kirik – mis oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest on maailmas ainulaadne. Teisest keskaegsest kirikust – Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust – on alles suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

1784. aastal rajati Rostockist pärit linna ehitusmeistri (müürseppmeister) Johann Heinrich Bartholomäus Walter kavandi kohaselt Tartu raekoda, mis on säilinud tänaseni ja Tartu kivisild, mis hävines Teises maailmasõjas.

Tänane ajalooline Tartu kesklinn on praegu valdavalt klassitsistlik, ning on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel, kui linna hakati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut taastama. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 1803–1809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autor on ülikooli arhitekt Johann Wilhelm Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt Johann Heinrich Bartholomäus Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millele polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast II maailmasõjas taas.

Vanematest ehitistest on imekombel säilinud vähesed, unikaalseimad neist on u. 13.-14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.

Funktsionalistliku arhitektuuri näidetena on huvipakkuvamad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto loodud Villa Tammekann, 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt Voldemar Tippel).

Uuematest suurema mahuga ehitistest linnaruumis võib mainida Tigutorni, Tartu Kaubamaja uut hoonet ning Emajõe Ärikeskust ehk rahvasuus Plaskut.

[redigeeri] Liiklus

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu liiklus

Valdava liiklusmahu moodustab Tartus autoliiklus. Rööbastransport omab tagasihoidlikku tähendust, piirdudes maapealse rongiliiklusega. Trammiliiklus Tartus puudub. Kuigi Emajõgi on kogu pikkuses laevatatav, kasutatakse Emajõge peamiselt meelelahutusliku iseloomuga liikluseks.

[redigeeri] Looduskaitse

Next.svg Pikemalt artiklis Tartu looduskaitse

Kuna Tartu linna piiridesse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele ka mitmesuguseid looduslikke objekte, siis on Tartus oma looduskaitse kontseptsioon, mis on esitletud säästva arengu põhimõtteid kajastavas ning Tartu edumeelse arendamise ja sihikindla väljaarendamise püüdlusi kirjeldavas dokumendis – Tartu Agenda 21.[25]. Dokumendis on toodud Tartus looduskaitset nõudvate objektide loetelud. Objektidena on toodud nii looduslikke vaatamisväärsusi, looduskooslusi, taimi, linde, loomi.

Tartus on erinevatel aegadel kaitse alla võetud 44 loodusobjekti: 2 parki, 3 alleed, 1 paljand, 1 koobastik, 1 selektsiooniaed, 1 haruldaste taimede kaitseala, rohkesti puid ja puuderühmi[26]. Aja jooksul mõned neist on hävinenud.

Erinevaid taime ja loomaliike on Tartus ja tema lähikonnas kaitse all 26[27]

Mõningaid kaitstavaid loodusobjekte:

[redigeeri] Ettevõtlus

[redigeeri] Hotellid

Paljud Tartu hotellid asuvad Tartu vanalinna muinsuskaitsealal ja on arhitektuursed vaatamisväärsused.

[redigeeri] Kaubandus, ärikeskused

[redigeeri] Sport

Linna tuntuim praegu tegutsev korvpalliklubi on Tartu Ülikool/Rock, tuntuim jalgpalliklubi on JK Tammeka.

Tartus tegutseb Ameerika jalgpalli klubi Tartu Titans.

Tartus asuvad Aura Keskus ja Tamme staadion.

[redigeeri] Sõpruslinnad

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Kirjandus

[redigeeri] Viited

  1. ↑ Eesti Statistikaamet seisuga 2.05.2011
  2. ↑ Tartu vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus
  3. ↑ http://www.sakala.ajaleht.ee/051106/esileht/5023426.php
  4. ↑ Antud päeval registris olevate elanike arv on kirjas Tartu linna kodulehe esilehel.
  5. ↑ Статистическое изображение городов и посадов Российской империи по 1825 год. Сост. из офиц. сведений по руководством директора Департамента полиции исполнительной Штера. Спб., 1829.
  6. ↑ Обозрение состояния городов российской империи в 1833 году / Изд. при министерстве внутренних дел. — Спб., 1834.
  7. ↑ Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. — Спб., 1840.
  8. ↑ Статистические таблицы о состоянии городов Российской империи [по 1 мая 1847 года]. Сост. в Стат. отд. Совета МВД. Спб., 1852.
  9. ↑ Статистические таблицы Российской империи, составленные и изданные по распоряжению министра внутренних дел Стат. отделом Центрального статистического комитета. [Вып. 1]. За 1856–й год. Спб., 1858.
  10. ↑ Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 1. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland, geschieden nach Civil und Miliair
  11. ↑ 11,0 11,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 10.
  12. ↑ Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 года. Наличное население в губерниях, уездах, городах Российской Империи (без Финляндии)
  13. ↑ Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 1.
  14. ↑ Strukturbereicht über das Ostland. Teil I: Ostland in Zahlen. — Riga, 1942.
  15. ↑ Перепись населения СССР 1959 года
  16. ↑ Перепись населения СССР 1970 года
  17. ↑ Перепись населения СССР 1979 года
  18. ↑ 18,0 18,1 2000. aasta rahvaloenduse tulemused I Faktiline ja alaline rahvastik, rahvastiku paiknemine, soo- ja vanuskoosseis
  19. ↑ Resultate der am 3. März 1867 in den Städten Livlands ausgeführten Volkszählung. Tab. 4. Summarische Gliederung der städtischen Bevölkerung in Livland nach ihrer Nationalität für Civil und Militair geschieden
  20. ↑ 20,0 20,1 1922 a. üldrahvalugemise andmed. Vihk 1. Rahva demograafiline koosseis ja korteriolud Eestis. — Tallinn, 1924, lk. 33.
  21. ↑ Первая Всеобщая перепись населения Российской империи 1897 г. Под ред. Н. А. Тройницкого. 21: Лифляндская губерния. — Спб., 1905, с. 78—79.
  22. ↑ Rahvastiku koostis ja korteriolud: II rahvaloenduse tulemusi. Tallinn, 1935, lk. 47—53.
  23. ↑ Население районов, городов и посёлков городского типа Эстонской ССР: По данным Всесоюзной переписи населения на 17 января 1979 года. — Таллин, 1980, с. 131—135.
  24. ↑ 2000. aasta rahvaloenduse tulemused. II. Kodakondsus, rahvus, emakeel ja võõrkeelte oskus
  25. ↑ Tartu Agenda 21
  26. ↑ Ü.Kukk, I.Alakivi Tartus kaitse all olevad loodusobjektid. (maht ~12 MB)
  27. ↑ Ü.Kukk, I.Alakivi Kaitstavaid liike Tartu linnas ja lähikonnas. (maht ~18 MB)

[redigeeri] Välislingid

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel:
Tartu
Commons-logo.svg
 Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu
v • a • r
Eesti linnad
Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu"
Personaalsed tööriistad
Nimeruumid
Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes