2003
Allikas: Vikipeedia
◄ | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad
◄◄ | ◄ | 1999 | 2000 | 2001 | 2002 | 2003 | 2004 | 2005 | 2006 | 2007 | ► | ►►
Jaan. | Veebr. | Märts | Aprill | Mai | Juuni | Juuli | August | Sept. | Okt. | Nov. | Dets.
|
2003. aasta (MMIII) oli 21. sajandi 3. aasta.
[redigeeri] Pühendused
- Rahvusvaheline magevee aasta
[redigeeri] Vasted teistes kalendrites
- Juudi kalender: 5763, 5764
- Hinduistlik kalender: 5104, 5105
- Islami kalender: 1425, 1426
- Iraani kalender: 1381, 1382
- Sirvikalender: 10216
[redigeeri] Sündmused maailmas
- 1. jaanuar – Luíz Inácio Lula Da Silva sai Brasiilia 37. presidendiks perioodiks 2003–2007.
- 1. jaanuar – Pascal Couchepin sai Šveitsi presidendiks.
- 2. jaanuar – süüdimõistetud kräkkeril Kevin Mitnickil lubati jälle arvutit kasutada.
- 22. jaanuar – viimane kontakt kosmosejaamaga Pioneer 10, mis on üks kaugemale jõudnud kosmoselaevu.
- 24. jaanuar – hakkas ametlikult tööle USA uus ametkond United States Department of Homeland Security.
- Jaanuar – Iraagi desarmeerimise kriis: hoolimata kriitikast kogu maailmas tegid Suurbritannia, Hispaania, Itaalia, Portugali, Ungari, Poola, Taani ja Tšehhi juhid USA toetuseks avalduse, mille kohaselt Iraagi juht Saddam Hussein ei tohi rikkuda ÜRO resolutsioone.
- 1. veebruar – kosmosesüstik Columbia purunes Maale laskumisel Texase kohal; kõik pardal olnud seitse astronauti said surma.
- 5. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA riigisekretär Colin Powell esines ÜRO Julgeolekunõukogu ees Iraagi küsimuses.
- 15. veebruar – Ülemaailmsed Iraagi sõja vastased meeleavaldused: üle 6 miljoni inimese rohkem kui 600 linnas üle maailma avaldas meelt Iraagi sõja vastu; see oli üks suuremaid meeleavaldusi ajaloos.
- 23. veebruar – New Yorgis toimus 2003. aasta Grammy auhindade üleandmise tseremoonia, millel esinesid muuhulgas Nickelback, No Doubt, Foo Fighters ja Britney Spears.
- 26. veebruar – üks USA ärimees viidi Vietnami Prantsuse hospidali Hanois; Maailma Terviseorganisatsiooni arst Carlo Urbani teatas organisatsioonile äärmiselt nakkavast haigusest; nii ärimees kui ka Urbani surid märtsis SARSi.
- 26. veebruar – Iraagi desarmeerimise kriis: USA president George W. Bush pidas avaliku kõne oma nägemusest Iraaki sissetungimisele järgneva demokraatia kohta; Bush ütles, et see saab teistele riikidele eeskujuks.
- 11. märts – Haagis alustas tööd ÜRO alaline rahvusvaheline sõjakuritegude kohus.
- 12. märts – Lasti maha Serbia peaminister Zoran Đinđić.
- 15. märts – Hiina rahvakongress valis Hu Jintao Hiina uueks presidendiks.
- 16. märts – Soomes toimusid parlamendivalimised.
- 20. märts – liitlasväed USA juhtimisel alustasid sõda Iraagi vastu.
- 15. aprill – Anneli Jäätteenmäki valiti Soome peaministriks.
- 16. aprill – väga radioaktiivne RITEG-majakas sattus Vene varaste saagiks, tuumamaterjali uputati Soome lahte.
- 18. juuni – Anneli Jäätteenmäki astus Soome peaministri kohalt tagasi.
- 26. august – USA kosmoseagentuur NASA avalikustas kosmosesüstiku Columbia katastroofi põhjuste aruande, milles leitakse, et õnnetuses olid samavõrd süüdi NASA juhid kui tehnilised vead.
- 10. september – Rootsi välisministrit Anna Lindhi pussitati ühes Stockholmi kaubamajas; järgmisel päeval ta suri.
- 14. september – Rootsi lükkas referendumil euro tagasi (vaata Rootsi valimised).
- 14. september – Eesti kiitis referendumil Euroopa Liiduga ühinemise heaks.
- 27. september – saadeti välja satelliit Smart 1.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 12. jaanuar – Tartus avati piiskop Platoni bareljeef.
- 13. veebruar – asutati Sihtasutus Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus.
- 7. veebruar – 20. märts – Hiiumaa ja mandri vaheline jäätee.
- 2. märts – toimusid Riigikogu valimised.
- 1. mai – asutati Tervise Arengu Instituut.
- 22. juuni – taasavati Vabadussõja mälestussammas Tartus, Vabaduse puiestikus.
- 1. juuli – avati A Le Coq Tartu Õllemuuseum.
- 14. september – toimus rahvahääletus, millel Eesti Vabariigi kodanikud otsustasid, et Eesti ühineb Euroopa Liiduga.
- 29. september – Tartus lõpetas töö Tartu Raadio.
- 7. detsember – Peaminister Vabariigi Presidendi ülesandeis Kalev Ots nimetas nn Nõmme valitsuse uue koosseisu, kus Peaministri asetäitja on Ahti Mänd.
- Mari Sobolev sai Academia Grata direktoriks.
[redigeeri] Sündinud
[redigeeri] Surnud
Pikem nimekiri artiklis Surnud 2003
- 5. jaanuar – Roy Jenkins, Suurbritannia poliitik
- 24. jaanuar – Gianni Agnelli, Itaalia ärimees
- 26. jaanuar – Valeri Brumel, vene kõrgushüppaja
- 27. jaanuar – Henryk Jabłoński, Poola poliitik
- 3. veebruar – Aino Järvesoo, eesti pedagoogikateadlane ja suurannetaja
- 14. veebruar – lammas Dolly, maailma esimene kloonitud imetaja
- 23. veebruar – Robert K. Merton, USA sotsioloog
- 4. märts – Džaba Ioseliani, Gruusia mässaja
- 12. märts – Zoran Ðinđić, Serbia poliitik
- 30. märts – Valentin Pavlov, Nõukogude poliitik
- 31. märts – H. S. M. Coxeter, Kanada matemaatik
- 1. aprill – Leslie Cheung, Hongkongi laulja ja näitleja
- 17. aprill – Robert Atkins, USA arst
- 23. aprill – Bernard Katz, saksa päritolu briti biofüüsik, Nobeli meditsiiniauhind 1970
- 5. mai – Walter Sisulu, Lõuna-Aafrika poliitik
- 27. mai – Luciano Berio, itaalia helilooja
- 28. mai – Ilya Prigogine, vene päritolu Belgia füüsik ja keemik
- 28. mai – Oleg Makarov, Nõukogude kosmonaut
- 5. juuni – Jürgen Möllemann, Saksa poliitik
- 12. juuni – Gregory Peck, USA filminäitleja
- 16. juuni – Georg Henrik von Wright, soomerootsi filosoof
- 22. juuni – Vasil Bykaŭ, valgevene kirjanik
- 29. juuni – Katharine Hepburn, USA näitleja
- 14. juuli – Éva Janikovszky, ungari lastekirjanik
- 17. juuli – David Kelly, Suurbritannia relvaekspert
- 20. juuli – Lauri Aus, eesti jalgrattasportlane (liiklusõnnetus)
- 22. juuli – Uday Hussein, Saddam Husseini poeg
- 1. august – Marie Trintignant, prantsuse filminäitleja
- 16. august – Idi Amin, Uganda diktaator
- 30. august – Donald Davidson, USA filosoof
- 5. september – Kir Bulõtšov, vene ulmekirjanik
- 8. september – Leni Riefenstahl, saksa režissöör ja fotograaf
- 9. september – Edward Teller, USA füüsik, Ameerika vesinikupommi isa
- 11. september – Anna Lindh, Rootsi välisminister (mõrvati)
- 12. september – Johnny Cash, USA muusik
- 18. september – Valve Janov, eesti kunstnik
- 25. september – Edward Said, Palestiina päritoluga esseist
- 28. september – Elia Kazan, USA režissöör
- 5. oktoober – Neil Postman, USA kultuurikriitik
- 16. oktoober – László Papp, ungari poksija
- 19. oktoober – Alija Izetbegović, Bosnia ja Hertsegoviina endine president
- 26. oktoober – Elem Klimov, filmirežissöör
- 3. november – Rassul Gamzatov, avaari poeet
- 28. november – Mihkel Mathiesen
- 12. detsember – Heydər Əliyev, Aserbaidžaani poliitik
- 12. detsember – Keiko, mõõkdelfiin
- 24. detsember – Linda Viiding, eesti tõlkija
- 31. detsember – Rein Helme, eesti sõjaajaloolane
- 31. detsember – Terje Soots, eesti raadioajakirjanik
