Makedoonia
 |
See artikkel räägib tänapäevasest riigist. Kreeka Makedoonia kohta vaata artiklit Kreeka haldusjaotus, vanaaja Makedoonia kohta artiklit Vana-Makedoonia |
| Makedoonia Vabariik
makedoonia Република Македонија
Republika Makedonija {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} {{{omakeelne_nimi_6}}} {{{11}}}
{{{12}}} {{{omakeelne_nimi_7}}} {{{13}}}
{{{14}}} {{{omakeelne_nimi_8}}} {{{15}}}
{{{16}}} {{{omakeelne_nimi_9}}} {{{17}}}
{{{18}}} {{{omakeelne_nimi_10}}} {{{19}}}
{{{20}}} {{{omakeelne_nimi_11}}} {{{21}}}
{{{22}}} |
|||||
|
|||||
 |
|||||
| Riigihümn | Täna üle Makedoonia | ||||
| Pealinn | Skopje | ||||
| Pindala | 25 713 km2 | ||||
| Riigikeel(ed) | makedoonia | ||||
| Rahvaarv | 2 072 086 (2010)[1] | ||||
| Rahvastiku tihedus | 80,9 in/km2 | ||||
| President | Đorge Ivanov | ||||
| Peaminister | Nikola Gruevski | ||||
| Iseseisvus | 8. september 1991 | ||||
| SKT | 19,46 miljardit USD (2010)[1] | ||||
| SKT elaniku kohta | 9400 USD (2010)[1] | ||||
| Rahaühik | dinaar (MKD) | ||||
| Ajavöönd | Kesk-Euroopa aeg | ||||
| Tippdomeen | .mk | ||||
| ROK-i kood | MKD | ||||
| Telefonikood | 389 | ||||
Makedoonia Vabariik on merepiirita riik Kagu-Euroopas Balkani poolsaare lõunaosas.
Makedoonia piirneb Serbia, Bulgaaria, Kreeka, Albaania ja Kosovoga.
Rahvusvahelistesse organisatsioonidesse kuulub Makedoonia nimega endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik. Põhjuseks on Kreeka soov, et tänapäevast riiki selgelt eristataks Kreeka Makedooniast. Kreeka kardab, et kui Makedooniat tunnustatakse Makedoonia nime all, võiks ta hakata esitama Kreekale territoriaalseid pretensioone.
Sisukord |
[redigeeri] Demograafia
Makedoonia rahvaarv on 2010. aasta seisuga 2 072 086. Sündimuskordaja on 11,92‰ ja suremuskordaja 8,87‰. Keskmine eluiga on 74,92 aastat, sealjuures meestel 72,4 ja naistel 77,64 aastat.[1]
67% elanikest elab linnades.[1]
[redigeeri] Etnilised grupid
Makedoonia suurimad etnilised grupid olid 2002. aasta rahvaloenduse järgi makedoonlased 64,2%, albaanlased 25,2%, türklased 3,9%, mustlased 2,7% ja serblased 1,8%. Teisi rahvusi oli 2,2%.
[redigeeri] Rahvatervis ja tervishoid
AIDSi on nakatunud 2007. aasta seisuga vähem kui 200 inimest.[1]
[redigeeri] Linnad
Makedoonia pealinn on Skopje.
| Koht | Linn | Elanike arv |
|---|---|---|
| 1. | Skopje | 506 926 |
| 2. | Kumanovo | 105 484 |
| 3. | Bitola | 95 385 |
| 4. | Prilep | 66 246 |
| 5. | Tetovo | 52 915 |
| 6. | Veles | 43 716 |
| 7. | Štip | 43 652 |
| 8. | Ohrid | 42 033 |
| 9. | Gostivar | 35 847 |
| 10. | Strumica | 35 311 |
[redigeeri] Ajalugu
Makedoonia tähistab oma iseseisvuspäeva 8. septembril. Sel päeval toimus Makedoonia iseseisvusreferendum, kus osales Makedoonia elanikest 75,8% ja neist 95,5% pooldas Makedoonia iseseisvumist. Juba sama päeva õhtul kuulutas Makedoonia tollane president Kiro Gligorov riigi iseseisvaks. Erinevalt teistest riikidest, mis Jugoslaavia lagunemise käigus tekkisid, iseseisvus Makedoonia vägivallatult.
Makedoonias oli rahulik kogu Jugoslaavia kodusõja jooksul. Jugoslaaviaga sõlmiti piirileping, millega kaasnesid väga väikesed muudatused riigipiiris.
Kuid riik destabiliseerus rängalt 1999 Kosovo sõja ajal, kui riiki põgenes 360 000 albaanlasest sõjapõgenikku. Nad deporteeriti pärast sõja lõppu, kuid seepeale tõstsid mõlemal pool riigipiire elavad albaanlastest äärmuslased relvad Makedoonia valitsuse vastu, et saavutada autonoomiat või koguni omariiklust.
Kodusõda kestis 2001. aasta märtsist juunini. Sõda lõppes NATO rahuvalvejõudude riikitoomisega. Seejärel sõlmiti Ohridi leping, millega valitsus kohustus andma albaania vähemusele riigivalitsemises ja kultuuris suuremat sõnaõigust. Vastutasuks loobusid albaanlased separatistlikest nõuetest ja tunnustasid kõiki Makedoonia institutsioone. Lisaks nägi leping ette, et Makedoonia albaanlaste Riiklik Vabastusarmee desarmeeritakse ja NATO võtab kõik nende relvad endale.
[redigeeri] Majandus
Makedoonias on käibel Makedoonia dinaar.
Makedoonias oli töötus 2010. aasta andmetel 33,1% ja alla vaesuspiiri elas 2008. aastal 28,7% rahvastikust.[1]
| Sektor | SKP | Tööjõud |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 12,1% | 18,6% |
| Tööstus | 29,6% | 29,5% |
| Teenindus | 58,3% | 51,9% |
[redigeeri] Väliskaubandus
Makedoonia suurimad ekspordiartiklid on toiduained, joogid, tubakas, tekstiil, tööstuskaubad ning raud ja teras. Makedoonia tähtsaimad ekspordipartnerid on Saksamaa 20,31%, Kreeka 13,09%, Itaalia 11,08%, Bulgaaria 10,61% ja Horvaatia 7,74% (2009).[1]
Makedoonia suurimad impordiartiklid on masinad ja seadmed, autod, kemikaalid, kütused ja toidukaubad. Makedoonia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 15,11%, Kreeka 14,88%, Bulgaaria 9,08%, Itaalia 7,68%, Türgi 7,59%, Sloveenia 6,26% ja Ungari 4,31% (2009).[1]
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Makedoonia |
[redigeeri] Viited
Iseseisvad riigid: Albaania | Andorra | Armeenia¹ | Aserbaidžaan¹ | Austria | Belgia | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia¹ | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasahstan² | Kosovo | Kreeka | Küpros¹ | Leedu | Liechtenstein | Luksemburg | Läti | Makedoonia | Malta | Moldova | Monaco | Montenegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Rumeenia | Saksamaa | San Marino | Serbia | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Šveits | Taani | Tšehhi | Türgi² | Ukraina | Ungari | Valgevene | Vatikan | Venemaa²
Sõltuvad alad: Ahvenamaa | Akrotiri ja Dhekelia¹ | Gibraltar | Guernsey | Fääri saared | Jan Mayen | Jersey | Man | Svalbard
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia¹ | Lõuna-Osseetia¹ | Põhja-Küpros¹ | Transnistria
