1905

See artikkel räägib aastast; Sõpruse Puiestee laulu kohta vaata artiklit 1905 (laul)

---

Sündinud 1905 • Surnud 1905 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1901 | 1902 | 1903 | 1904 | 1905 | 1906 | 1907 | 1908 | 1909 | ► | ►►

1905. aasta (MCMV) oli 20. sajandi 5. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

Vaata ka: jaanuar 1905

• 22. jaanuar (9. jaanuar) – Vene sõdurid tapsid Peterburis Verisel pühapäeval 500 meeleavaldajat.
• 24. jaanuar (11. jaanuar) – Peterburis kehtestati keiser Nikolai II ukaasiga sõjaväeline diktatuur.
• 26. jaanuar – Pretoria lähedalt leiti maailma suurim teemant, 3106,75-karaadine Cullinan.

Veebruar

Vaata ka: veebruar 1905

• ...

Märts

• 27. märts – paavst Pius X protesteeris kiriku riigist lahutamise vastu Prantsusmaal.

Aprill

• 2. aprill – Alpides Šveitsi ja Itaalia vahel avati Simploni raudteetunnel.
• 27. aprill – Belgias Liège'is avati maailmanäitus.

Mai

• 13. mai – tantsijatar Mata Hari esimene ülesastumine Pariisis sai suure menu osaliseks.
• 27. mai – toimus Tsushima merelahing.

Juuni

• 3. juuni – Saksa keiser Wilhelm II soovitas Venemaa keisril Nikolai II-l Jaapaniga rahu sõlmida.
• 7. juuni – Norra Storting võttis vastu otsuse: "Liit rootslastega ühe kuninga valitsemise all on lõppenud."
• 7. juuni – Dresdenis asutati kunstirühmitus Die Brücke.
• 27. juuni (14. juuni) – algas ülestõus soomuslaeval Vürst Potjomkin.

Juuli

• ...

August

• 12. august – Suurbritannia ja Jaapan sõlmisid lepingu, mille järgi esimene tunnistas Jaapani õigust Koreale, Jaapan aga Suurbritannia õigust Indiale.
• 13. august – 368 200 Norra kodanikku (80% hääleõiguslikest kodanikest) hääletas selle poolt, et Norra lööb Rootsist lahku.
• 19. august – tsaar Nikolai II avaldas ukaasi konstitutsiooni vastuvõtmise kohta. Oma manifestis teatas tsaar riigiduuma loomisest.
• 22. august – Poolas kehtesti üldstreigi tõttu sõjaseisukord.

September

• 5. september – Venemaa ja Jaapan kirjutasid alla rahulepingule, mille põhjal Venemaa loovutas Mandžuuria Hiinale, Jaapanile jäid Port Artur, Korea protektoraat ja Sahhalini lõunaosa.
• 15. september – hakkas tööle Slettnesi tuletorn – mandriala maailma kõige põhjapoolsem majakas.

Oktoober

• 20. oktoober – Venemaal algasid üldstreigid.

November

• 18. november – Norra kuningaks sai Haakon VII, kes valitses 1957. aastani.

Detsember

• 4. detsember – Soome senat tühistas viimaste aastate venestamisseadused, esmajärjekorras aga seaduse, mis kuulutas vene keele Soome riigikeeleks.
• 9. detsember – Dresdenis oli Richard Straussi ooperi "Salome" esietendus.

Sündmused Eestis

• 31. jaanuar/13. veebruar – Max von Cube ja Arthur von Hunnius immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda.
• 14. oktoober – Tallinnas algas esimene poliitiline üldstreik, mis levis ka teistesse Eesti linnadesse ja kestis 26. oktoobrini.
• 16. oktoober – õhtul tulistas sõjavägi Tallinnas Uuele turule kogunenud miitingulisi. Tapetuid ja hiljem haavadesse surnuid oli 90, haavatuid 200.
• 18. oktoober – Eestisse jõudis teade, et Nikolai II oli andnud välja nõndanimetatud oktoobrimanifesti, milles lubati kodanikuvabadusi ja valitavat Riigiduumat.
• 23. oktoober – Tartus peeti nõupidamine eesti kodanluse ja Liivimaa aadli reformimeelse tiiva esindajate vahel ühishuvide väljaselgitamiseks manifestijärgses olukorras, kuid omavalitsusvõimu jagamises kompromissi ei leitud.
• 26. november – Tartus asutatati Eesti Rahvameelne Eduerakond Jaan Tõnissoniga eesotsas
• 10. detsember – Tallinnas ja Harjumaal kuulutati välja sõjaseisukord (mis kestis kuni 1908): algasid massilised vahistamised, keelatati koosolekud, suleti ajalehed "Teataja", "Uus Aeg" ja "Eesti Postimees"
• 24. detsember – Karistussalklased lasksid Koerus maha nn Vaali vabariigi idee algataja Hans Anton Schultzi
• 28. detsember – õnnistati sisse Tõrva kirik
• Mõisate põletamine

Sündinud

• 21. jaanuar – Christian Dior, prantsuse moekunstnik
• 3. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane ja folklorist
• 27. veebruar – Osvald Käpp, eesti maadleja
• 17. märts – Juhan Vasar, eesti ajaloolane
• 20. märts – Raymond Bernard Cattell, ameerika ja briti psühholoog
• 21. juuni – Jean-Paul Sartre, prantsuse kirjanik
• 4. juuli – Lionel Trilling, USA kirjanik ja kirjanduskriitik
• 22. juuli – Marcel Deslauriers, kanada kabetaja
• 11. august – Ernst Jaakson, eesti diplomaat ja suursaadik
• 14. september – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
• 15. september – Peeter Kraus, Eesti sõjaväelane
• 21. september – August Kirsimägi, eesti kirjanik
• 14. oktoober – Pentti Haanpää, soome kirjanik

Surnud

• 24. märts – Jules Verne, prantsuse kirjanik
• 30. juuni – Friedrich Ladegast, saksa oreliehitaja
• 25. september – Georg von Gloy, viimane Tallinna rae eesistuja

Nobeli auhinnad

• füüsika – Philipp Eduard Anton von Lenard
• keemia – Johann Friedrich Wilhelm Adolf von Baeyer
• meditsiin – Robert Koch
• kirjandus – Henryk Sienkiewicz
• rahu – paruness Bertha Sophie Felicita von Suttner