Villane talvekleit

Kuigi selle talvega sel talvel on nagu on, ehk nagu üldse eriti ei ole, kudusin ühe villase kleidi. Kleit on kootud lambavillasest lõngast vardaga nr:4. Siniseks sai lõng siis, kui juba kleit oli. Kasutasin Värvikoja värve villasele - 2/3 rukkilillesinist ja 1/3 tumesinist. eeskujuks võetud Icon dress, ainult selle vahega, et mina kudusin ringvarrastega ringselt, õpetuses on esi ja tagatükk eraldi kootud ja siis kokku õmmeldud. Minu kleit tuli ka pikem, kuigi selle kahandamise tihedusest pidasin ma küll kinni. Kudumist alustasin 25.detsembril ja niimoodi tasapisi ma seda tööd tegin, aga kui aastaprojekti veebruarikuu teema välja hõigati, siis tundus, et see kleit sobib siia suurepäraselt. Ja lõpp hakkas paistma - 23.detsembril, peale lapiteki valmimist, kudusin viimased read kleidist, 24.veebruaril käisin maal kleiti värvimas ja 25.veebruaril õmblesin nööbid kleidi ette.

Vapustavalt villane

Võrratult sinine

Võidukalt sportlik-

seletuseks - et seda kleiti üldse lõpuni kududa oli vaja sportlikku visadust, samas võimaldab kleidi avar lõige seda kanda nii suusa kui ka uisurajal. Pilti kahjuks ei ole, sest talve ei ole.

Kui palmikujoont jälgida, võib tunduda pisut veiniselt vindine see looklemine, eks ole.

Pärlkude - see läks ikka mitu korda soonikuks ära ja nõudis harutamist.

Täpilised sõrmikud

Kindad kootud maavillasest lõngast, lõng ise värvitud. Vardad 1,75, muster omalooming.

Sügise puhul kindad+kõrvits.

Lõngavärvimine.

Täna oli selline päev, kus saatsin ühe oma poja Ukrainasse, võistlema. Hilisem teade raadiost, et Ukrainas  tuleb lumetorm, ei olnud just meeldivate killast, aga loodan, et   kõik sujub hästi ja kuue päeva pärast on lapsed õnnelikult kodus tagasi. Kuna mõned meie maja elanikud sõitsid kaugemale sünnipäevale ja teismeline tütar naudib vaheaja viimaseid päevi, vallutasin köögi, ennekõike pliidi, oma tegemiste tarbeks.

Värvisin lõnga.

Olin juba mõnda aega kogunud sibulakoori, eks need saigi nüüd patta pandud ja keedetud. Värvivesi sai päris tume. Peitsiks kasutasin maarjajääd.

Sibulakoored olid enamuses valge sibula omad, paar punast koort jäi ka sisse.

1 ja 2 värvimine. 2 värvimine tundub pildil ebaühtlane, aga vaatasin, päriselus on täitsa ühtlane.

Mul oli terve päev ja otsisin.....mida veel värvina kasutada. Leidsin sügavkülma mustsõstrad. Värv, mis sealt algselt välja tuli, oli paljulubav......

....aga peale loputamist jäi järele sinaka alatooniga hall. Nüüd on siis minu nimekirjas kolm nime, millega värvimine EI TASU ÄRA! *punane peet. *jõhvikas * mustsõstar.

Minu "lätlased" ehk Latvieša cimdi

Kui IT foorumisse jõudis teema Läti kirikinnaste raamatust, siis käisin seda mitu korda lugemas, ennast "mõistusele toomas" (kas sul on seda raamatut ikka vaja?), aga lõpuks ühel (nõrkuse)hetkel avaldasin ka soovi seda raamatut omada. Mõte oli - kui saan, siis saan, kui ei saa, siis ise ka seda Lätist tellima ei hakka. Aga saatuse tahe oli, et minu nimi mahtus ilusasti Susa tellimisnimekirja ja varsti olingi selle raamatu omanik. Iga käsitööline teab, missugune tunne on saada ilusa ja inspireeriva käsitööraamatu omanikuks. Et raamatu ostmine saaks ikka põhjendatud, võtsin üsna varsti kindakudumise ette. Alguses proovisin 1,25 varrastega, aga minu käele (tugev eesti naine) jäi väikeseks, siis võtsin vardad 1,5 ja nüüd olen selliste kinnaste omanik.

Muster. Latgale, Dienvidlatgales novads/ Malta.

Lõngad.*pruun 8/2

*oranž kahekordne 8/1

*kollane 8/2

*roostepruun 8/2

*roosa 8/2

*heleroheline 8/2

Lõngad on ise värvitud.

Pöidla kudusin mustrisse.

Kahandus ühe tahiga.

Pöidlad kahandasin ka ühe tahiga.

Ilusat naistepäeva ja pika liuga vastlapäeva. Traditsiooni jälgides sai tänaseks küpsetatud vastlakuklid. Hernesuppi ei keetnud, keetsin hoopis oasuppi.
Vahepeal valmis kootud EMA lapiteki lapid. Esimene siis keskelt alustatud 2 silma vardal, lõpetatud 34 silma vardal. Teine lapp kootud nurgast nurka, alustasin 3 silmaga, kudusin kuni vardal oli 57 silma ja siis kahandasin.
Enne talve lõppu said valmis ka ühed labakud. A.Praakli väitel on muster pärit Hiiumaalt. Vardad olid nr:2, lõng oma lammaste villast.
Talled sünnivad...

Paljuvärvilised kindad.

Kudusin endale sõrmikud. Alustasin siis, kui meil siin Eestimaal suured sulad olid, paljud ilmatargad ennustasid, et veebruari lõpuks lumi läinud ja kevad käes. Keegi ei rääkinud käredast külmast ja arktilisetest õhumassidest. Igatahes otsustasin asja ruttu käsile võtta, sest kevadel tahaks õhemaid kindaid, kui talvised heidekäpikud (kuulikindlad). Lõngaks valisin Teksrena 100% villase lõnga, 7/2 ja värviüleminekuga. Pakun, et Leedu lõng. Varda suuruseks oli 1,75. Ja hakkasin kuduma...pealtpoolt paistis, et roheline laheb kollaseks, siis oranžiks. Sissepoole ma rohkem ei piilunud. Aga üsna varsti tuli välja, et seal sees on veel punane ja lilla ja sinine ja tumeroheline...
Ja sellised saidki minu kevade ootamise kindad.

Tumeda põhja peal...
...ja heleda põhja peal pildistatult.
Kudumise ajal suutsin ma mõned inimesed enda ümber "ära ehmatada" Kuidas ma koon kindaid, mis on erinevat värvi. Minu ämm teatas igatahes, et ...need ei ole ju paar... Minust noorem generatsioon arvas, et ...ise tead, mida kannad... Minuga enam-vähem ühevanused ei ole eriti midagi kommenteerinud.... Kas on see nüüd värvide igatsuses kevadeootus, või keskea kriis, aga mulle need kindad meeldivad ja kui soojemaks läheb, siis kätte ma nad panen, peetagu mind siis kasvõi poolearuliseks.

Kudumisjärjekord oli siis selline.
Sõrmkinnaste kudumise ajal tekkisid mõned mõtted, mis kipuvad uitama omi radu pidi. Mustit kindal ei olnud ja selleks et päris igav ei hakkaks, hakkasin mõtlema sellist mõtet. Kas oleks õigem kududa enne väike või nimetissõrm. Kui ma alles õppisin sõrmikuid kuduma, siis mina õppisin, et väike sõrm. Kohalikus käsitööringis kostis minu küsimusele kiire vastus mitmest suust, et ikka väikesest sõrmest alustatakse.

Uurisin asja ja minu kodusest raamaturiiulist leitud teave selline...

Õpik, kust mina omal ajal käsitöötundides teoreetilisi teadmisi omandasin, aastast 1972 (täiendatud 1980, 1983, 1988)...
...kirjutab
1992 aastal välja antud
...õpetab....
Praegune kudumise õpik, millest minu tütred tedmisi õpivad, aastast 2002...
....väidab jällegi, et nimetisõrm on see esimene, mida kootakse.
Seis 2:2

Tegelikult ei ole see üldsegi nii tähtis, aga minul oli, sest sõrmed tulid erinevat värvi. Valisin seekord selle variandi, et esimesena kudusin nimetissõrme. Pöialde jaoks kerisin eraldi kerast õige värvikoha ja kudusin. Järgi jäid kolm erinevate värvidega tutsu, eks näis kuhu kasutada saab.

Lihtsalt huvi pärast küsin, kuidas teie koote?

Üks suvine kudu- ja värvimistöö.

Üks suvine, aga näitamata tegemine. Villased sokid, mis kaunistatud batika tehnikaga.
Kootud helekollased sokid. Maavillane lõng ja varras oli nr:2. Sokid suuruses 38-39.
Tugevalt seotud ja ringide tekitamiseks seotud väikesed nööbid.
Punasesse värvilahusesse, mitte üle 5 minuti. Siis jahtuma .

Pärast kuivamist nägid välja siis sellised.
Proovisin ka kindaid. Aga neid sidusin selliselt kaootiliselt ....
...ja ka tulemus oli kaootiline.

Käpikud.

Head uut aastat!
Kuigi otsustasin, et jõulude ajal puhkan, siis peab tõdema, et olen käsitööst nii sõltuvuses, et andsin kiusatusele alla ja kudusin heidest käpikuid. Sellised siis enne pesumasinat ja pärast pesumasinas olemist. Selliseid heidekäpikuid olen kudunud juba 5 paari, aga need võetakse nii kiiresti kasutusele, et pildistada ei jõua.
Need kindad kudusin emale.

Peale tikkisin lihtsa lumehelbekese akrüül+metallik lõngaga.
Need kindad said 4 aastasele tütrele. Soonik kootud kahekordse lõngaga, labaosa peenvillase lõnga ja heidega.
Lilled ja lehed on heegeldatud ja kinda külge õmmeldud. Kui ma litrid ja pärlid välja võtsin, läksid tüdrukul silmad särama.

Jõulurõõm

Kuusepärjad on nüüd ustel,
kuuse-ehted müügil poes.
Kinnastel on kuusemuster-
jõulukuul on kuused moes!
Hõbekuusk on jõulukaardil,
mille Sulle saadan ma.
Kuuselõhn on jõulutaadil
kui Su tuppa astub ta.

Sellise luuletuse kirjutasin ma kaardile, mille saatsin Lauriinale. Luuletuse autor Leelo Tungal on selle küll kirja pannud pisut teiste sõnadega, aga ma muutsin mõned sõnad, et luuletus sobiks minu pakiga kokku. Kaart ise selline. Kasutatud siis jällegi kuumtöödeldud mahulist vatiini, millele kahepoolse liimiriidega kleebitud hõbedane riie. Kaks kuuske keskelt kokku õmmeldud ja kaardile liimitud.Tähekesed samast materjalist.
Peale kaardi kudusin ja vanutasin pakki heidekäpikud, millele sai peale tikitud kuusemuster peenvillase lõngaga ja kaunistuseks rida läbipaistvaid hõbedase sisuga helmeid. Kuusekujuline piparkook on küpsetatud ise valmistatud piparkoogitaignast.
Karvane kindaäär on kootud eraldi, karvastatud pinnaga dekoratiivlõngast Cleopatra firmalt Austerman ja kinnastele külge õmmeldud. Pisut sädelev, nägu härmatis.
Pakk sa pakitud, kasti ja teele.
Selline oli minu nägemus isetehtud jõulukingist, mis on nii parajalt suur/väike, et mahub mõnusasti kahte pihku. Ise sain ka oma jõulurõõmu kätte - tegijaks Evemari.

KK foorumi päkapikupaki tegin mina Siljale. Kuna päkapikud andsid vihje, et Silja on küll nobe sokikuduja, aga ise ilma sokkideta, siis saigi talle kootud sokid. Jõulude puhul pisut edeva karvase ääre ja ikka jõuluvärvides. Pakki läksid veel sokilõng, piparkoogid ja kaart (see oli küll ostetud).

Sokid kootud tuttava lamba seljas kasvanud villast valmistud lõngast. Värviline lõng on ise värvitud. Punase esimene ja kolmas värvimine. Karvane äär on kootud karvastatud pinnaga dekoratiivlõngast Cleopatra firmalt Austerman

Lõngad

Olen rõõmus ja rahulolev :)
Täna sain kätte oma lõnga. Suvel suure kuumaga pestud vill sai augustis viidud Süvahavva villavabrikusse. Sel aastal pesin ja "päästsin" maha matmisest hea tuttava lammaste villa. Järgmisel aastal saab villa juba oma lammastelt. Kes mind tunnevad, siis ma ei hakka lambaid kasvatama keset Kilingi-Nõmme linna, vaid metsade vahel Viljandimaal.
Lõnga sai kokku 10 kg ja lisana siis ka heiet. Kui villa viimas käisime, siis perenaine näitas, kuidas seal lõngtegemisel kuskil jookseb see heie - no ma ei oska seletada, aga hea meel on selle üle. Kuna karjas oli ainult üks hall lammas, siis sai lisatud hallile villale ka valget, aga tulemus on piisavalt hall, kannatab valgele mustrit sisse kusduda küll. Kui tokkidena arvestsda siis 27 valget ja 7 halli+heie.

Kui abikaasa lõngakottidega koju jõudis, haarasin kohe 2 valget ja 1 halli ja pesin ära. huvitavl moel sõrmed tahaksid kohe kuduma asuda.

Mulle meekdib see teadmine, et ma tunnen neid lambaid, kelle villast peagi kuduma hakkan :)