Tuunimise päev

Sattus minu kätesse laupäeval üks vanaroosa džemper (tänud lahkele andjale). Selga passis, aga varrukad olid kuidagi pikad ja laiad ja hoidsivad ka natuke imelikult. See-eest oli kampsikul materjal kadestamisväärne - 60% siid ja 40% puuvilla. Sellist ihusõbralikku kehakatet ei tohi ju ometi kappi vedelema jätta.
Ja siis asusingi kohe kampsunit tuunima! Esmalt lõikasin otsast varrukad, siis õlad pisut kitsamaks ja varrukakaare kõrgemaks (tegelikult küll alumise poole madalamaks)
Seejärel tegin varrukad kõvasti kitsamaks ja õmblesin otsa tagasi.
Võtsin Õnneküpsisest ostetud vaskse kangavärvi (esimest korda sinna poodi sattudes mind nimi üllatas - viitas kuidagi mõnuainetele?). Ja siis tegin väikese puust neerumustriga templiga terve rea plätserdusi.


Et ikka veel uhkem oleks, panin varrukaotstesse Abakhanist ostetud pitsi ja mõned pitsitükid koos pärlitega rinna peale ka.
Ja välja tuli selline kampsik:

Koostöö

Vahepeal sai Resaga koos tehtud ka üks peokleit. Mina õmblesin ja tema tegi kõik vaimustavad aplikatsioonkaunistused. Tulemusega jäime mõlemad rahule. Lõike tegin ise ja see sai just selline, et mitte rõhutada olematut taljet.

Väike prantsuse topike

JEHHUUUUUU!!!!! minu topike on valmis!
Seda oli ikka ülimõnus kududa, suured tänud leili33! Kandmisega on nüüd küll nii, et hommikupoole ja tühja kõhuga ehk kõlbab. Mis teed kui kehtib see õmblejate nali - 100-100-100, kus me talje teeme?

Aga leidsin kapist ühe kevadel õmmeldud pluusi, vat sellega koos on ehk parem. On ju mul see topike üldse nagu vanaemale kohane soe pesu - selline paks ja raske.

Äralõpetamise päev

Uhh, täna on siis taas see asjade äralõpetamise päev. Huvitav kas jõuan enne pensionile minekut (sinna on ikka päris mitu aastakümmet) kõik poolikud tööd ära lõpetada, kohati tundub see justkui kahtlane. Võib-olla oleks tark palgata mingi ärategijate armee. Aga sellest poleks eriti ka tolku, sest tegelikult ma ju tahan ise kõiki neid asju teha.
Eile otsustasime koos sõbrantsiga, et hakkame nüüd korralikeks inimesteks ja töötame kella üheksast kuueni ja nädalavahetusel ja öösel ka enam ei tööta. Arvatavasti kestab meie otsus kuni järgmise kiire tööni. Aga tänu sellele sain täna mitu asja valmis.

Imetlen siin juba mitu aega neid uhkeid poekotte, aga kuna ma olen siin ju nii uus, et kotivahetus juba läbi, siis tegin lihtsalt iseendale poekoti. Mitte et mul neid enne vähe oleks - vahel tundub, et kõik riidevarnad on igasugu kotte täis riputatud. Ja ei ole eriti harukordne juhtum, kui ma ei suuda 20 minuti jooksul leida, millises kotis on parasjagu näiteks võtmed.

Kotile sai kangatrükk koos hilisema tikandiga. Kotistki on näha, et minu mehed on lootusetud cocajoodikud.




Näitan keskmist osa lähemalt ka



Lubasin suve algul lapselapsele õhukese jope teha. Aga kukkus välja nii, et hea vanaema, kes lubabki! Vahepeal läksid ilmad jahedamaks, nii et emme jõudis talle juba jope teha. Aga otsustasin siiski lubaduse täita. Kindlasti pole joped ka päris täpselt ühesuurused.



Selja taha tikkisin väikese lõbusa lehma koos tekstiga.



Tegelikult tahaks midagi heegeldada, aga kuna see võtab kauem aega, kui õmblemine, siis püüan ennast ohjeldada, muidu jäävad jälle kõik vajalikud asjad tegemata.

Algus

Kui keegi annaks võimaluse, siis mina ostaksin natukene aega. Väga kallilt ka ei tahaks osta, aga sellise paraja summa eest võtaksin küll ühe tüki. Ja siis lõpetaksin ära kõik poolikud käsitööd ja oleksin endaga hullult rahul. Aga kuna keegi pole aega juurde pakkunud, siis peab seda siit ja sealt kokku näpistama. Üks viimasemaid tehtud töid (täiesti näpistatud uneajast)oli lapsele lõpetamiseks kortsus särk ja karvane lips. Sellise mõnusa kortsus riide juurde tahtsin lahedat lipsu teha. Mõtte näppasin Moole käest (tema uhketest pajalappidest). Lips siis selline - 6 kordsest siidikihist, pealmine ja alumine must, ülejäänud värvilised. Tegelikult peaksin seda veel üks kord masinas pesema, läheksid servad ja motiivid veel karvasemaks.