2008

2008. aasta (MMVIII) oli 21. sajandi 8. aasta.

[redigeeri] Vasted teistes kalendrites

• Juudi kalender: 5768, 5769
• Hinduistlik kalender: 5109, 5110
• Islami kalender: 1428, 1429
• Iraani kalender: 1386, 1387
• Sirvikalender: 10221

[redigeeri] Pühendused

• Rahvusvaheline planeet Maa aasta
• Rahvusvaheline kartuliaasta
• Rahvusvaheline keelte aasta
• Eestis aasta lind: teder.
• Eestis aasta puu: jugapuu.
• Euroopa kultuuripealinnad on Liverpool ja Stavanger.

[redigeeri] Sündmused maailmas

[redigeeri] Jaanuar

 Pikemalt artiklis Jaanuar 2008

• 1. jaanuar – Küprosel ja Maltal hakkas ametliku maksevahendina kehtima euro.
• 1. jaanuar – Sloveeniast sai Euroopa Liidu eesistujariik.
• 3. jaanuar – Ameerika Ühendriikide Iowa osariigis algasid presidendivalimiste eelvalimised.
• 5. jaanuar – Gruusias toimusid presidendivalimised, mille võitis senine president Mihheil Saakašvili.
• 9. jaanuar – Kosovo parlamendis toimusid presidendivalimised, mille võitis senine president Fatmir Sejdiu.
• 12. jaanuar – Taiwanil toimusid parlamendivalimised, mille võitis opositsiooniline erakond Kuomintang.
• 14. jaanuar – Guatemalas astus ametisse president Álvaro Colom Caballeros.
• 20. jaanuar – Serbias toimus presidendivalimiste esimene voor, kus ükski kandidaat ei kogunud võiduks vajalikku häälteenamust.
• 23. jaanuar – Kreeka peaminister Kóstas Karamanlís külastas esimese Kreeka valitsusjuhina pärast 50-aastast vaheaega Türgit.
• 23.–27. jaanuar – Šveitsis Davosis toimus Maailma Majandusfoorumi aastakoosolek.
• 24. jaanuar – Itaalia peaminister Romano Prodi kaotas parlamendis toimunud usaldushääletuse ja astus tagasi.
• 27. jaanuar – Saksamaal Alam-Saksi ja Hesseni liidumaal toimusid kohaliku parlamendi valimised.
• 31. jaanuar – Aafrika Liidu esimeheks valiti Tansaania president Jakaya Kikwete.

[redigeeri] Veebruar

 Pikemalt artiklis Veebruar 2008

• 2. veebruar – Prantsusmaal Pariisis abiellusid Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy ja tema elukaaslane Carla Bruni.
• 2. veebruar – Tšaadis üritasid mässulised ebaõnnestunult kukutada president Idriss Déby valitsust.
• 3. veebruar – Serbias toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis senine riigipea Boris Tadić.
• 5. veebruar – Ameerika Ühendriikides oli presidendivalimiste "superteisipäev", mil toimusid eelvalimiskoosolekud 24 osariigis.
• 6. veebruar – Itaalia president Giorgio Napolitano saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 10. veebruar – Šveitsis Zürichis pandi toime riigi ajaloo suurim kunstirööv, mille käigus rööviti 163,2 miljardi USA dollari väärtuses maale.
• 11. veebruar – Ida-Timoril pandi toime ebaõnnestunud riigipöördekatse, mille käigus sai raskelt vigastada riigi president José Ramos Horta.
• 11. veebruar – Trinidadi ja Tobago presidendiks valiti tagasi George Maxwell Richards.
• 15. veebruar – Tšehhi parlamendis toimunud presidendivalimistel valiti riigi presidendiks tagasi Václav Klaus.
• 17. veebruar – Kosovo kuulutas ennast ühepoolselt Serbiast iseseisvaks.
• 18. veebruar – Pakistanis toimusid parlamendivalimised, mille võitsid opositsioonilised parteid.
• 24. veebruar – Kuuba presidendiks valiti senise presidendi Fidel Castro noorem vend Raúl Castro.
• 24. veebruar – Ameerika Ühendriikides Los Angeleses toimus filmiauhindade Oscar kätteandmistseremoonia.
• 25. veebruar – Lõuna-Koreas astus ametisse president Lee Myung-bak.
• 29. veebruar – Küprosel astus ametisse president Dimítris Christófias.

[redigeeri] Märts

 Pikemalt artiklis Märts 2008

• 2. märts – Venemaal toimusid presidendivalimised, mille võitis asepeaminister Dmitri Medvedev.
• 8. märts – Maltal ja Malaisias toimusid parlamendivalimised.
• 9. märts – Hispaanias toimusid parlamendivalimised, mille võitis valitsev Hispaania Sotsialistlik Töölispartei.
• 10. märts – Serbias astus ametist tagasi peaminister Vojislav Koštunica valitsus.
• 13. märts – kulla hind maailmaturul ületas esmakordselt 1000 USA dollari piiri.
• 13. märts – Serbia president Boris Tadić saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 14. märts – Iraanis toimusid parlamendivalimised.
• 15. märts – Hiina parlament valis riigi presidendiks tagasi Hu Jintao.
• 17. märts – Kuveidis astus tagasi peaminister Nāşir Muḩammad al-Aḩmad aş-Şabāḩi valitsus.
• 19. märts – Kuveidi emiir Şabāḩ IV al-Aḩmad al-Jābir aş-Şabāḩ saatis parlamendi laiali ja kuulutas välja ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 20. märts – Belgias vannutati ametisse peaminister Yves Leterme'i valitsus.
• 24. märts – Bhutanis toimusid riigi ajaloo esimesed demokraatlikud parlamendivalimised.
• 25. märts – Pakistani peaministrina astus ametisse Benazir Bhutto endine abi Yousaf Raza Gillani.
• 25. märts – Komooride ja Aafrika Liidu väed vabastasid separatistide kontrolli alt Ndzwani saare.
• 30. märts – Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel jõustus "avatud taeva leping".

[redigeeri] Aprill

 Pikemalt artiklis Aprill 2008

• 1. aprill – Botswana presidendina astus ametisse senine asepresident Ian Khama.
• 3. aprill – Albaania ja Horvaatia said ametliku kutse NATOga liitumiseks.
• 6. aprill – Montenegros toimusid presidendivalimised, mille võitis senine riigipea Filip Vujanović.
• 9. aprill – Armeenias astus ametisse president Serž Sargsjan.
• 9. aprill – Kosovo parlament võttis ühehäälselt vastu riigi esimese põhiseaduse.
• 9. aprill – Lõuna-Koreas toimusid parlamendivalimised.
• 10. aprill – Nepalis toimusid parlamendivalimised.
• 13. aprill – Kenyas loodi peaministri ametikoht. Esimeseks peaministriks sai opositsioonijuht Raila Odinga.
• 13.–14. aprill – Itaalias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 14. aprill – Ameerika Ühendriikides teatasid ühinemisest lennukompaniid Delta Air Lines ja Northwestern Airlines.
• 15. aprill – Venemaa võimupartei Ühtne Venemaa esimeheks valiti president Vladimir Putin.
• 20. aprill – Paraguays toimusid presidendivalimised, mille võitis vasakpoolne kandidaat Fernando Lugo.
• 25. aprill – Tongal toimusid parlamendivalimised.
• 26. aprill – Naurul toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 27. aprill – Afganistani pealinnas Kabulis korraldati atentaadikatse president Ḩāmid Karzayle, kes pääses siiski vigastusteta.

[redigeeri] Mai

 Pikemalt artiklis Mai 2008

• 2. mai – Birma rannikualasid tabas orkaan Nargis, mille laastamistöö tulemusel hukkus ligi 78 000 inimest.
• 7. mai – Venemaal astus ametisse president Dmitri Medvedev.
• 7. mai – Iirimaa parlament kinnitas riigi uueks peaministriks Brian Coweni.
• 8. mai – Itaalias astus ametisse peaminister Silvio Berlusconi valitsus.
• 8. mai – Venemaa peaministriks kinnitati riigi endine president Vladimir Putin.
• 11. mai – Serbias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised, mille võitis president Boris Tadići läänemeelne valimisliit.
• 12. mai – Hiina Sichuani provintsi tabas 7,9-palline maavärin, mis koos järeltõugetega tõi kaasa enam kui 69 000 inimese hukkumise.
• 16. mai – Dominikaani Vabariigis toimusid presidendivalimised, mille võitis senine riigipea Leonel Fernández Reyna.
• 17. mai – Kuveidis toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 20. mai – Taiwanil astus presidendi ametisse Ma Yingjiu.
• 21. mai – Gruusias toimusid parlamendivalimised, mille võitis valimisliit Ühinenud Rahvuslik Liikumine.
• 24. mai – Serbia pealinnas Belgradis toimus Eurovisiooni lauluvõistluse finaal, mille võitis Venemaa Dima Bilani esitatud lauluga "Believe".
• 25. mai – Liibanoni parlament valis riigi presidendiks Michel Sleimani.
• 28. mai – Nepali parlament kuulutas välja vabariigi ja tagandas ametist kuningas Gyanendra.

[redigeeri] Juuni

 Pikemalt artiklis Juuni 2008

• 1. juuni – Makedoonias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 3. juuni – Venemaa kindralstaabi ülemaks nimetati Juri Balujevski asemel Nikolai Makarov.
• 6. juuni – Columbia ja Ecuador taastasid märtsis katkenud diplomaatilised suhted.
• 7.–29. juuni – Austrias ja Šveitsis toimusid 2008. aasta Euroopa meistrivõistlused jalgpallis. Euroopa meistriks tuli Hispaania.
• 12. juuni – Iirimaal toimus rahvahääletus Lissaboni lepingu ratifitseerimiseks. 53,4 protsendi vastuhäältega lükati leping tagasi.
• 13. juuni – Hiina ja Taiwani esindajad leppisid kokku regulaarse lennuliikluse ja turismi taastamises kahe riigi vahel.
• 15. juuni – Kosovos hakkas kehtima riigi esimene põhiseadus.
• 17. juuni – Leedu parlament keelustas Nõukogude Liidu ja Kolmanda Riigi sümboolika avaliku kasutamise.
• 27. juuni – Zimbabwes toimus presidendivalimiste teine voor, mille võitis ametisolev president Robert Mugabe.
• 29. juuni – Mongoolias toimusid parlamendivalimised.

[redigeeri] Juuli

 Pikemalt artiklis Juuli 2008

• 1. juuli – Prantsusmaal astus tagasi kindralstaabi ülem Bruno Cuche.
• 7. juuli – Serbias vannutati ametisse peaminister Mirko Cvetkovići uus valitsus.
• 8. juuli – Grenadal toimusid parlamendivalimised.
• 14. juuli – Belgias esitas lahkumisavalduse peaminister Yves Leterme, kuid kuningas lükkas selle kolm päeva hiljem tagasi.
• 21. juuli – Venemaa ja Hiina allkirjastasid piirilepingu.
• 21. juuli – Nepali parlament valis riigi esimeseks presidendiks Rāmvaraṇ Yādavi.
• 21. juuli – Serbias vahistati sõjakurjategijana aastaid taga otsitud Radovan Karadžić.
• 30. juuli – Türgi konstitutsioonikohus ei rahuldanud riigiprokuröri taotlust keelustada islamismi propageerimise tõttu valitsev Õigluse ja Arengu Partei.

[redigeeri] August

 Pikemalt artiklis August 2008

• 1. august – Gruusia ja Lõuna-Osseetia vahel algas viimaste aastate veriseim relvakonflikt, mis kasvas üle sõjaks.
• 1. august – Tongal krooniti kuningaks George Tupou V.
• 2. august – Lätis toimus rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks, mis kukkus osavõtjate vähesuse tõttu läbi.
• 3.–8. august – Mehhiko pealinnas Méxicos toimus XVII rahvusvaheline AIDSi konverents.
• 6. august – Mauritaanias kukutati sõjaväelise riigipöördega president Sidi Ould Cheikh Abdallahi ja võimu haaras kindral Mohamed Ould Abdel Azizi juhitav kõrgem riiginõukogu.
• 8.–24. august – Hiina pealinnas Pekingis toimusid 2008. aasta suveolümpiamängud.
• 8. august – Lõuna-Osseetia sõtta sekkusid Venemaa väed.
• 12. august – Venemaa president Dmitri Medvedev teatas sõjalise operatsiooni lõpetamisest Gruusias.
• 14. august – Mauritaania uueks peaministriks nimetati Moulaye Ould Mohamed Laghdaf.
• 15. august – Paraguays astus ametisse president Fernando Lugo.
• 18. august – Pakistanis astus ametist tagasi president Pervez Musharraf.
• 19. august – Prantsusmaal suri Sambia president Levy Mwanawasa.
• 20. august – Hispaanias Madridis kukkus Spanairi lennuk kohe pärast õhkutõusu alla. Hukkus 154 inimest ja ellu jäi 18.
• 21. august – Venemaa teavitas NATO liikmesriike sõjalise koostöö lõpetamisest.
• 24. august – Biškeki lähistel Kõrgõstanis kukkus Itek Airile kuulunud lennuk alla. 90 pardal olnud inimesest 65 said surma.
• 26. august – Venemaa tunnustas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.
• 27. august – Ameerika Ühendriikides kinnitati ametlikult Demokraatliku Partei presidendikandidaadiks Barack Obama ja asepresidendikandidaadiks Joseph Biden.
• 29. august – Gruusia katkestas diplomaatilised suhted Venemaaga.

[redigeeri] September

 Pikemalt artiklis September 2008

• 1. september – Jaapanis astus tagasi peaminister Yasuo Fukuda.
• 2. september – Nicaragua tunnustas teise riigina maailmas Abhaasia ja Lõuna-Osseetia iseseisvust.
• 3. september – Ameerika Ühendriikides kinnitati ametlikult Vabariikiku Partei presidendikandidaadiks John McCain.
• 5.–6. september – Angolas toimusid parlamendivalimised.
• 5. september – Austraalias astus ametisse riigi ajaloo esimene naiskindralkuberner Quentin Bryce.
• 6. september – Pakistanis toimusid presidendivalimised, mille võitis Asif Ali Zardari.
• 9. september – Pakistani president Asif Ali Zardari andis ametivande.
• 9. september – Tais tagandas konstitutsioonikohus ametist peaminister Samak Sundaravej.
• 10. september – käivitati Šveitsi ja Prantsusmaa piiril paiknev kiirendi LHC.
• 14. september – Venemaal kukkus alla Aeroflot-Nordi Boeing 737-505. Kõik pardal olnud 88 inimest said surma.
• 15. september – Ameerika Ühendriikides pankrotistus investeerimispank Lehman Brothers.
• 15. september – Rwandas toimusid parlamendivalimised.
• 17. september – Tai parlament valis riigi uueks peaministriks Somchai Wongsawati.
• 19. september – Svaasimaal toimusid parlamendivalimised.
• 21. september – Sloveenias toimusid parlamendivalimised, mille võitsid opositsioonilised Sotsiaaldemokraadid.
• 21. september – Iisraelis astus tagasi peaminister Ehud Olmert.
• 22. september – Vanuatu peaministrina astus ametisse Edward Natapei.
• 23. september – Soomes Kauhajoki linnas toimus koolitulistamine, kus hukkus koos tulistaja endaga 11 inimest.
• 24. september – Jaapanis astus ametisse peaminister Tarō Asō valitsus.
• 25. september – Hiina saatis Jiuquani kosmosekeskusest missioonile oma ajaloo kolmanda mehitatud kosmoselaeva Shenzhou 7.
• 25. september – Lõuna-Aafrika Vabariigis astus tagasi president Thabo Mbeki. Presidendi kohusetäitjaks valiti Kgalema Motlanthe.
• 28. september – Austrias toimusid ennetähtaegsed parlamendivalimised.
• 28. september – Valgevenes toimusid parlamendivalimised.
• 30. september – Angola peaministriks nimetati Paulo Kassoma.

[redigeeri] November

 Pikemalt artiklis November 2008

• 4. november – Ameerika Ühendriikides toimusid presidendivalimised

[redigeeri] Sündmused Eestis

[redigeeri] Jaanuar

 Pikemalt artiklis Jaanuar 2008

• 1. jaanuar – Eesti Maaülikooli rektoriks sai Mait Klaassen.
• 7. jaanuar – Tallinnas aadressil Pikk 73 avati Eesti Lastekirjanduse Keskuse uus hoone.
• 8. jaanuar – Eesti Filmiajakirjanike Ühingu 2007. aasta parima filmi auhinna Neitsi Maali võitsid filmid "Sügisball" ja "Jonathan Austraaliast".
• 11. jaanuar – Tallinna Sadam allkirjastas koostöölepingu Hiina suurimate hulka kuuluva Ningbo sadamaga.
• 14. jaanuar – XI Riigikogu alustas 2008. aasta esimest istungjärku.
• 16. jaanuar – Vene Teatri direktorina alustas tööd Jaanus Kukk.
• 17. jaanuar – Tartus avati skulptuur Pronkssiga.
• 20. jaanuar – Isamaa ja Res Publica Liidu volikogu kutsus ametist tagasi regionaalminister Vallo Reimaa.
• 23. jaanuar – Andrus Ansipi teise valitsuse uus regionaalminister Siim-Valmar Kiisler andis ametivande.
• 28. jaanuar – jõustus uus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus.
• 31. jaanuar – tegevteenistusest lahkus endine kaitseväe juhataja kindralleitnant Johannes Kert.

[redigeeri] Veebruar

 Pikemalt artiklis Veebruar 2008

• 2. veebruar – Tallinnas toimus konkurss Eurolaul 2008, mille võitis Kreisiraadio esitatud lugu "Leto svet".
• 7. veebruar – Eestit külastas Monaco vürst Albert II.
• 8. veebruar – Tallinna Keskraamatukogu võttis kasutusele Tallinna esimese raamatukogubussi.
• 12. veebruar – Riigikogu kinnitas uueks õiguskantsleriks Indrek Tederi.
• 14. veebruar – Eesti Arhitektide Liidu esimeheks valiti Ike Volkov.
• 18. veebruar – Lääne maavanemana alustas tööd Neeme Suur.
• 18. veebruar – kaitseväe juhatajale Ants Laaneotsale omistati kindralleitnandi auaste.
• 21. veebruar – Eesti valitsus tunnustas Kosovo iseseisvust.
• 26. veebruar – XI Riigikogu kinnitas teiseks ametiajaks riigikontrolöriks Mihkel Oviiri.

[redigeeri] Märts

 Pikemalt artiklis Märts 2008

• 3. märts – kaitseväe operatiivülema ja maaväe ülema kohusetäitjana alustas tööd brigaadikindral Alar Laneman.
• 6. märts – ametlikule visiidile saabusid Läti peaminister Ivars Godmanis ja kaitsejõudude staabi ülem Andis Dilans.
• 7. märts – ametist lahkus õiguskantsler Allar Jõks.
• 7. märts – Tallinnas toimunud Kuldnõela moegaalal valiti 2007. aasta parimaks moekunstnikuks Riina Põldroos.
• 7. märts – SEB Eesti Ühispanga uueks ärinimeks sai SEB Pank.
• 10. märts – XI Riigikogu ees andis ametivande uus õiguskantsler Indrek Teder.
• 12. märts – siseminister Jüri Pihl ja Ameerika Ühendriikide sisejulgeoleku minister Michael Chertoff allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi, mis on kahe riigi vahelise viisavabaduse kehtestamise eeltingimuseks.
• 14. märts – Tallinnas avas esimese Leedu pangana Eestis oma kontori Bankas Snoras.
• 16. märts – Eesti saatkonna initsiatiivil toimus Türgi ajaloo esimene suusamaraton, millest võttis osa ka Eesti peaminister Andrus Ansip.
• 18. märts – ametliku lühivisiidi raames külastas Pärnut Poola president Lech Kaczyński.
• 20. märts – XI Riigikogu kiitis heaks pistisevõtmises kahtlustatud Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse äravõtmise.
• 24. märts – tuli eetrisse TV3 digitaalne sõsarkanal TV6.
• 27. märts – Tallinnas teatris NO99 toimus 2007. aasta teatriauhindade kätteandmistseremoonia. Parimaks lavastajaks tunnistati Tiit Ojasoo, parima näitleja preemiad said Üllar Saaremäe ja Piret Laurimaa.
• 28.–30. märts – Tallinnas toimus pealkirja "Tabamata Euroopa" all Lennart Meri teine mälestuskonverents.
• 31. märts – Estonian Business Schooli rektorina alustas tööd Peeter Kross.

[redigeeri] Aprill

 Pikemalt artiklis Aprill 2008

• 1. aprill – jõustusid pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis tõid kaasa keskmiselt 21,6-protsendilise pensionitõusu.
• 2. aprill – Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu uus hoone sai omale nurgakivi.
• 4. aprill – Eesti Reklaamiagentuuride Liit tegi teatavaks ja andis kätte 2007. aasta reklaamiauhinnad "Kuldmuna".
• 5. aprill – Pirita jõel toimunud kanuuõnnetuses hukkus kaks inimest.
• 7. aprill – ametivande andmisega XI Riigikogu ees alustas uut ametiaega riigikontrolör Mihkel Oviir.
• 9. aprill – president Toomas Hendrik Ilves nimetas maaväe ülemaks kolonel Indrek Sireli.
• 9. aprill – firma Copterline taastas regulaarsed helikopterilennud Tallinna ja Helsingi vahel.
• 11. aprill – Eestis viibis ametlikul visiidil Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen.
• 15. aprill – Eesti Pangaliidu juhatuse esimeheks valiti Aivar Rehe.
• 21. aprill – Tallinna–Helsingi liinil hakkas sõitma uus kiirlaev Superstar.
• 25. aprill – rahvusliku lennukompanii Estonian Air presidendiks ja juhatuse esimeheks nimetati Andrus Aljas.
• 26. aprill – gümnaasiumite lõpuklasside õpilased kirjutasid küpsuskirjandit.
• 28. aprill – Tallinna–Helsingi liinil hakkas sõitma uus kiirlaev Viking XPRS.
• 29.–30. aprill – Eestis viibis ametlikul visiidil Leedu president Valdas Adamkus.

[redigeeri] Mai

 Pikemalt artiklis Mai 2008

• 4. mai – Tallinnas pühitses EELK peapiiskop Andres Põder sisse Nõmme Lunastaja kiriku.
• 6. mai – Eestit külastas Tšehhi peaminister Mirek Topolánek.
• 8.–9. mai – Eestis viibis eravisiidil Läti president Valdis Zatlers.
• 12. mai – Eesti Vasakpartei ja Konstitutsioonierakond allkirjastasid ühinemislepingu.
• 14.–16. mai – Eestis viibis ametlikul visiidil Madalmaade kuninganna Beatrix.
• 20. mai – Kärdlas algas kohtuprotsess genotsiidis süüdistatava Arnold Meri üle.
• 21. mai – Hansapank teatas järk-järgulisest üleminekust emapanga ärinimele Swedbank.
• 27. mai – Tallinnas pandi nurgakivi lammutatud Sakala keskuse asemele rajatavale meelelahutuskompleksile Solaris.
• 29. mai – Eesti valitsus kinnitas Kaitsepolitsei peadirektoriks Raivo Aegi ja Politseiameti peadirektoriks Raivo Küüdi.
• 30. mai – Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil Prantsusmaa peaminister François Fillon.

[redigeeri] Juuni

 Pikemalt artiklis Juuni 2008

• 3. juuni – siseminister Jüri Pihl nimetas Keskkriminaalpolitsei uueks peadirektoriks Erik Heldna.
• 7. juuni – Rakveres toimus punk laulupidu.
• 10.–12. juuni – Eestis viibis ametlikul visiidil Belgia kuningas Albert II koos abikaasaga.
• 11. juuni – XI Riigikogu ratifitseeris häältega 91:1 Lissaboni lepingu.
• 12. juuni – Tallinnas toimunud Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku täiskogul valiti piiskoppideks Eelija (Ojaperv) ja Aleksander Hopjorski.
• 13. juuni – Eesti Panga nõukogu esimehena astus ametisse Jaan Sven Männik.

[redigeeri] Juuli

 Pikemalt artiklis Juuli 2008

• 12. juuli – Eesti kodanikele jõustus viisavabadus Türki reisimisel.
• 20. juuli – 57 Eesti alpinistist koosnev rühm vallutas Elbruse mäetipu.
• 29. juuli – Jõhvis avati ametlikult Viru vangla.

[redigeeri] August

 Pikemalt artiklis August 2008

• 4. august – Viimsi vallavanem Urmas Arumäe esitas lahkumisavalduse.
• 6. august – Tallinna Jüriöö pargis avati iga-aastane Erna retk.
• 16. august – sõudjad Jüri Jaanson ja Tõnu Endrekson võitsid paarisaerulisel kahepaadil Pekingi olümpiamängudel hõbemedali.
• 19. august – Tallinnas toimus öölaulupidu "Märkamisaeg".
• 19. august – kettaheitja Gerd Kanter võitis Pekingi olümpiamängudel kuldmedali.
• 26. august – Eestis viibis ühepäevasel ametlikul visiidil Saksamaa liidukantsler Angela Merkel.
• 27.–28. august – Eestis viibis ametlikul visiidil Euroopa Komisjoni tarbijakaitse volinik Meglena Kuneva.
• 28. august – Eestit külastasid Läti president Valdis Zatlers, Leedu president Valdas Adamkus ja Poola president Lech Kaczyński.
• 31. august – Läänemaal maeti Kirbla kalmistule ümber Jüri Uluotsa ja tema perekonna säilmed.

[redigeeri] September

 Pikemalt artiklis September 2008

• 3. september – president Toomas Hendrik Ilves vabastas ametist Harju Maakohtu kohtuniku Merike Allikmäe.
• 8. september – XI Riigikogu kogunes 2008. aasta sügisistungjärgule.
• 10. september – ilmus TEA entsüklopeedia 1. köide.
• 12. september – allkirjastati sõprusleping Rakvere ja Ungari linna Szolnoki vahel.
• 15. september – Hansapank alustas üleminekut ärinimele Swedbank.
• 16. september – Eesti Rahvusraamatukogu peadirektorina astus ametisse Janne Andresoo.
• 17. september – katoliku preester ja ajaloolane Vello Salo võttis vastu apostelliku protonotaari tiitli.
• 19. september – peaminister Andrus Ansip avas Tallinna lennujaama reisijateterminali juurdeehituse.
• 20. september – Tallinnas pandi nurgakivi Vabadussõja võidusambale.
• 20. september – poliitilised noorteorganisatsioonid Noor-Isamaa ja Noored Konservatiivid ühinesid Isamaa ja Res Publica Liidu noorteühenduseks.
• 21. september – riigireetmise kahtlustuse alusel vahistati endine kõrge riigiametnik Herman Simm.
• 25. september – valitsus kiitis heaks 2009. aasta riigieelarve seaduse eelnõu.
• 27. september – Tallinnas toimus Erakonna Eestimaa Rohelised volikogu esimene istung.
• 29. september – Washingtonis allkirjastati Eesti ja Ameerika Ühendriikide vaheline raskete kuritegude vastu võitlemise ja ennetamise koostöö kokkulepe.

[redigeeri] Sündinud

[redigeeri] Surnud

 Pikemalt artiklis In memoriam 2008

• 2. jaanuar – Simon Levin, Eesti advokaat
• 11. jaanuar – Edmund Hillary, Uus-Meremaa alpinist
• 15. jaanuar – Artjom Sergejev, NSV Liidu sõjaväelane, Jossif Stalini kasupoeg
• 15. jaanuar – Brad Renfro, USA filminäitleja
• 17. jaanuar – Robert Fischer, 11. malemaailmameister
• 17. jaanuar – Herta Laipaik, eesti kirjanik
• 22. jaanuar – Heath Ledger, Austraalia filminäitleja
• 26. jaanuar – George Habash, Palestiina poliitik
• 27. jaanuar – Suharto, endine Indoneesia president
• 5. veebruar – Maharishi Mahesh Yogi, transtsendentaalse meditatsiooni guru
• 7. veebruar – Ralf R. Parve, Eesti ajakirjanik ja poliitik
• 10. veebruar – Roy Scheider, USA filminäitleja
• 12. veebruar – Badri Patarkatsišvili, juudi päritolu Gruusia ettevõtja ning poliitik
• 15. veebruar – Mihhail Solomentsev, NSV Liidu poliitik
• 18. veebruar – Alain Robbe-Grillet, prantsuse kirjanik
• 20. veebruar – Mari Must, eesti keeleteadlane
• 23. veebruar – Janez Drnovšek, Sloveenia poliitik
• 4. märts – Meinhard Laks, eesti õpetaja, aktivist ja luuletaja
• 11. märts – Nils Otto Taube, eesti päritolu Suurbritannia fondihaldur
• 14. märts – Merike Pau, eesti tõlkija
• 18. märts – Anthony Minghella, Briti filmilavastaja
• 19. märts – Sir Arthur C. Clarke, Briti ulmekirjanik
• 22. märts – Enn Sarv, eesti vabadusvõitleja
• 22. märts – Ants Vähejaus, eesti tantsija ja koreograaf
• 23. märts – Vaino Vahing, eesti kirjanik ja psühhiaater
• 29. märts – Ando Keskküla, eesti kunstnik
• 31. märts – Nikolai Baibakov, NSV Liidu poliitik
• 19. aprill – Maila Rästas, eesti näitleja
• 22. aprill – Eduard Raska, eesti õigusteadlane
• 28. aprill – Eenok Kornel, eesti jurist ja riigiametnik
• 12. mai – Nikolai Guli, ingeri päritolu Eesti maalikunstnik
• 12. mai – Robert Rauschenberg, USA maalikunstnik
• 14. mai – Juri Rõtheu, tšuktši päritolu Venemaa kirjanik
• 19. mai – Rimma Kazakova, vene luuletaja
• 26. mai – Sydney Pollack, USA filmilavastaja ja -produtsent
• 1. juuni – Yves Saint Laurent, prantsuse moekunstnik
• 3. juuni – Grigori Romanov, NSV Liidu poliitik
• 4. juuni – Koit Lääts, eesti keemik
• 10. juuni – Tšõngõz Ajtmatov, kirgiisi kirjanik
• 11. juuni – Kalev Katus, eesti demograaf
• 17. juuni – Jüri Stepanov, eesti vaimulik
• 4. juuli – Jesse Helms, USA poliitik
• 6. juuli – Nonna Mordjukova, vene näitleja
• 11. juuli – Anatoli Pristavkin, vene kirjanik
• 13. juuli – Bronisław Geremek, Poola sotsiaalajaloolane ja poliitik
• 25. juuli – Mihhail Pugovkin, vene filminäitleja
• 27. juuli – Peeter Palu, eesti majandustegelane
• 28. juuli – Reet Neimar, eesti teatriuurija
• 3. august – Aleksandr Solženitsõn, vene kirjanik
• 20. august – Hua Guofeng, Hiina poliitik
• 2. september – Paula Padrik, eesti ooperilaulja
• 4. september – Eduard Paukson, eesti astroloog
• 14. september – Arno Joala, eesti sensitiiv
• 16. september – Andrei Volkonski, vene helilooja
• 18. september – Mauricio Kagel, Argentina helilooja
• 24. september – Uno Laht, eesti kirjanik
• 26. september – Paul Newman, USA näitleja ja filmilavastaja
• 30. september – Endel Lippus, eesti viuliõppejõud
• 1. oktoober – Boriss Jefimov, Venemaa graafik ja karikaturist
• 6. oktoober – Paavo Haavikko, soome kirjanik
• 10. oktoober – Aleksei Prokurorov, Venemaa suusataja
• 11. oktoober – Vija Artmane, läti näitleja
• 11. oktoober – Jörg Haider, Austria poliitik
• 13. oktoober – Hendrik Toompere, eesti näitleja ja lavastaja
• 16. oktoober – Dagmar Normet, eesti kirjanik ja tõlkija
• 17. oktoober – Urmas Ott, eesti tele- ja raadioajakirjanik
• 20. oktoober – Kustas Kikerpuu, eesti muusik
• 21. oktoober – Lembit Valt, eesti filosoof
• 25. oktoober – Muslim Magomajev, aserbaidžaani laulja
• 1. november – Yma Sumac, Peruu laulja
• 10. november – Miriam Makeba, Lõuna-Aafrika Vabariigi laulja
• 18. november – Paul Alvre, eesti keeleteadlane
• 29. november – Jørn Utzon, taani arhitekt
• 5. detsember – Aleksius II, Vene Õigeusu Kiriku Moskva ja kogu Venemaa patriarh
• 12. detsember – Tássos Papadópoulos, Küprose poliitik
• 15. detsember – Peeter Ulas, eesti graafik
• 22. detsember – Hillar Nahkmann, eesti ajakirjanik
• 22. detsember – Lansana Conté, Guinea poliitik
• 24. detsember – Samuel Huntington, USA politoloog
• 24. detsember – Harold Pinter, Briti näitekirjanik

[redigeeri] Nobeli auhinnad

• füüsika – Yōichirō Nambu, Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa
• keemia – Osamu Shimomura, Martin Chalfie, Roger Y. Tsien
• meditsiin – Harald zur Hausen, Françoise Barré-Sinoussi, Luc Montagnier
• kirjandus – Jean-Marie Gustave Le Clézio
• rahu – Martti Ahtisaari
• majandus – Paul Krugman